Saatana teenrid
Riia kohalikud sangarid vaenlastele tuult alla tegemas. Lätlaste kultusfilm „Viimse reliikvia“ vaimus.
Sarnaselt meie „Viimsele reliikviale“, mis levis laias Nõukogude Liidus 1970. aastate alguses ja meelitas kinno ligikaudu 45 miljonit vaatajat, läks ka Riia filmistuudios 1970. aastal valminud ajalooline seiklusfilm „Saatana teenrid“ publikule hästi peale, tuues kinno ligikaudu 34 miljonit inimest. Ka Eesti kinolevis läks filmil väga hästi, kuigi „Viimsele reliikviale“ ei suutnud Läti hitt võrdväärset konkurentsi pakkuda.
Filmi tegevustik toimub kolmekümneaastase sõja ajal 17. sajandi esimesel poolel. Riia linnas valitsevad saksa parunid ning omavahel ülemvõimu eest alaliselt sõdivad luteri ja katoliku vaimulikkonnad. Kui Riiat ähvardavad rootslased, tõuseb linna tõeliseks kaitsjaks lihtrahvas eesotsas kolme lsõbra Andrise, Petersi ja Ermanisega, keda aitavad kangelastegudes ka nende mõrsjad. Kolm trotslikku meest tekitavad üksjagu pahameelt kirikumeestes, kes neavad rahvajuhid ära ja hakkavad neid nimetama saatana teenriteks.
Nagu kirjutatakse 1971. aasta jaanuarikuises filmižurnaalis Ekraan, on filmis palju muhedat huumorit, dünaamilisi lahingustseene, tantsu ja laulu. Muuseas, filmile kirjutas muusika ei keegi muu kui legendaarne Raimond Pauls.
Kolme vapra mehe ja nende kaunite kaaslannade seiklusi võis kinosõber nautida ka filmi 1973. aastal valminud järjeloos, mille lavastajatoolil istus taas Aleksandrs Leimanis.
Filmi esitleb