Üks järjekordne lapsepõlvesõbra leiutatud-pajatatud niinimetatud kohalik linnalegend.

Vene ajal asus Laagri rongijaama taga üks jõle ja ligase põrandaga välipeldik. Isegi kui sinna asja polnud, siis minu ja sõbranna Ave tee läks selle lähedalt tihti mööda. Kemmergu kõrval haigutas maas suur ilma kaaneta auk, milles teatud lehkav roiskvedelik. Ave kutsus mind augu servale lähemale, et tule vaata, siin on üks uppunud laps, juuksed paistavad. Et üks naine oli tahtnud oma lapsest vabaneda ja ta sinna auku uputanud. Ma ei julgenud kunagi sinna seda lapse pead vaatama minna, aga iga kord sealt möödudes tuli see mulle meelde ja üle selja jooksis jubeduse judin.

Loo autor
Anne Kahro

Loe ka teisi lugusid siin.