Ma käisin paar kuud tagasi oma sõbral külas. Ta nimi oli Brigitta. Me käisime poes ja vaatasime filme. Kella kaheteistkümne aeg kuulsime karjumist ja asjade viskamist. See kestis umbes viis minutit kuni oli haudvaikus. Hommikul ma ärkasin pissihäda peale enne oma sõpra. Ma läksin elutuppa ja nägin rõvedat punast plekki Brigitta diivanil. Ma äratasin ta ülesse ja me saime aru, et see plekk tuleb ülemisest korterist.

Me jooksime ülemisele korrusele ja koputasime selle naise korteri uksele, kes Brigitta üleval elas. Kõrvalkorterist tuli välja vanamutt oma verine mahalõigatud pea käes. See pea karjus, et jääge vait või olete te järgmised, kes näevad minusugused välja.

Me hakkasime jooksma ja helistasime politseisse. Politsei tuli ja läks selle naise korterisse ja nad hakkasid teda otsima. Nad leidsid ta pruunist verisest kapist, tema pea tal käes. Hiljem tuli ka välja, et keegi oli selle naise seest tema luud ära söönud.

Me olime sellel ajal Brigitta korteris ja olime telefonides, kui kuulsime karjet. Selle naise korterisse tuli see vanamutt oma verise peaga ja tegi need politseinikud samasuguseks. Nii nad tapavadki inimesi kes sinna korterisse lähevad. Mitte ükski politseinik ega normaalne inimene pole sealt korterist elusana välja jõudnud, või vähemalt peaga.

Loo autor
Liis Voltri

Loe ka teisi lugusid siin.