"Mina Ja mu koer olime poes limonaadi ostmas kui me nägime telekas uudistes, kuidas president oli transilvaania soos tapetud, mis oli kõige õudsam koht Eestis. See pani mu jalad värisema, aga vähemalt kutsut sai kaisutada, et tunda end paremini. Läksin koju magama.

Hommikul, kui üles ärkasin, nägin et kutsu kõrva peal oli natuke verd. Uudistest nägin, et Eesti peaminister oli tapetud täpselt samas kohas, kus president.

Ema ütles, et võiks minna Transilvaaniasse Vanaema vaatama minna. Kui vanaema juurde jõudsime, siis kutsu urises. Majas sees kutsusime vanaema , aga ta ei vastanud. Põrandal olid vereloigud ja kui ma ta riidekapi lahti tegin, oli seal suur limane 20 silmaga koll.

Värisesin hirmust ja panin kapi kiiresti kinni. Siis kutsus ema mind elutuppa. Seal oli üleni verine kutsu ja ema põrandal karjumas: “Maarja! Maarja!”

Ema helistas hiljem politseisse. Mina nägin sügavaid koerahammustusi: see ütles kõik. Koer oli koletis, võib-olla deemon. Koer hakkas lendama ja ütles, et kui me teda rahule ei jäta, oleme meie järgmised.

Dr. Osborn ütles mulle, et tema oli pannud Green Goblini koera sisse. Me seadsime lõksu, kuhu koer lendas otse sisse. Me saatsime ta läbi portaali otse põrgu, aga ta vandus et ta tuleb tagasi!"

Loo autor
Taavet Vengerfeldt

Loe ka teisi lugusid siin.