Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival avab juba 18. korda oma uksed, et tuua kevadehõngulisse kuurortlinna glamuuri, fantaasiat ja ka killukene õudust.

Reedel, 28. aprillil kell 19.30 annab festivalile Haapsalu kultuurikeskuses tormilise avalöögi Eesti ja ilmselt ka maailma veidraim punkbänd Winny Puhh, kes toob koos Haapsalu linna algkooli mudilaskooriga eriettekandele ühe kosmiliselt raju šedöövri.

Tseremooniale järgneb avafilm, 1959. aastal valminud Soome seiklusfantaasia “Sampo”, mis on nüüdseks restaureeritud ja omandanud kultusliku staatuse. Hea ja kurja eepilisest võitlusest rääkiv muinasjutufilm sobib vaatamiseks kogu perele. Külalisena tervitab festivalipublikut filmi naispeaosatäitja Eve Kivi.

Enne ürituse algust on kõigil võimalik jäädvustada end veripunasel vaibal. Paparatsode ette on lubanud ilmuda ka Soome rahvuskangelane Väinämöinen isiklikult.

Piduliku hetke muretuks tabamiseks palume kultuurikeskusesse tulla hiljemalt kell 18.45.

NB! Riietus: inspireeritud “Kalevala” või “Kalevipoja” mütoloogiast.

Filmist lähemalt:

Põhjala emand Louhi võtab nõidusega vangi Kalevala sepa Ilmarise õe Annikki, lubades ta vabastada, kui sepp taob talle Sampo – imeveski, mis jahvatab rikkust. Puhkeb eepiline võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel.

Mitte ainult Tolkien polnud Sampost, Kullervost ja Väinämöisest – tegelikult kogu “Kalevalast” – vaimustatud. Filmiks tahtsid seda vändata nii ameeriklased kui venelased, soomlastest rääkimata – 1959. aastal see Soome ja NSVLi koostöös ka viimaks teostus. Tulemus oli oma aja kohta tõeliselt suurejooneline – hiiglasliku, miljardimargase eelarvega muinasjutufilmi võeti üles poolteist aastat eraldi soome ja vene keeles, kummastki valmis omakorda tavaline ja laiekraanvariant. Kuigi Soome kriitika heitis nii mõndagi ette - peamiselt autentsuse puudumist –, levis film üle terve maailma, kõige kurioossemal kombel Ameerikas: 20 minutit lühemaks lõigatuna kandis see pealkirja “Päev, kui maa külmus”, mille reklaamlause kuulutas: “Kõige judisemaajavam terror, mis iial kogetud!” Rohkem kui pool sajandit hiljem nimetavad põhjanaabrid seda kultusteoseks.

Meile on see film oluline eelkõige Eve Kivi pärast – Annikkit mängivale Kivile oli see esimene suur rahvusvaheline roll. “Kivi või mitte keegi! Mulle on vaja tema süütuid silmi,” põrutanud filmi lavastaja Aleksandr Ptuško enne võtete algust rusikaga lauale, kui Kivi asemele soovitatud võtta teine, tuntum näitleja. Suuretiraažilise filmiajakirja Sovetski Ekran 1959. aasta detsembrinumbri kaant ehib igatahes esimest korda Eve Kivi portree ja edasist me juba teame.

Haapsalus jõuab ekraanile filmi restaureeritud versioon ja seda soovitame tulla vaatama kogu perel – on, mille üle koos muheleda.

Linastust toetavad Soome Instituut Eestis ja Soome Rahvuslik Audiovisuaalne Arhiiv.