Šokeeriv tõsielulugu.

Naine pihib armastusest inimsööja vastu, taustaks vangide argipäev – ilusa ja inetu vastupandamatu kombinatsioon.

Aastal 1992 – kahe ajastu piiril – sai Sulev Keedus pretsedenditu loa filmida vanglaelu ja tutvus seda tehes 12 aastaks trellide taha mõistetud Pille Hanniga, naisega, kes armastas valet meest – 1982. aastal kogu Tallinnat hirmu all hoidnud sarimõrvarit, kannibali ja vägistajat. Hanni usaldas oma traagilise loo talle – tingimusel, et filmis kõlab ainult tema hääl.

Rohkem kui 30 aastat tagasi valminud linateos vapustab siiani – asjata ei valitud seda 2011. aastal Postimehe korraldatud küsitlusel taasiseseisvusaja kõige olulisemaks dokumentaalfilmiks.

„Seda saab juhtuda ainult filmis, kus heli jutustab üht ja pilt teist, ent kokku kõlades moodustub ainulaadselt haarav, õudne ja lähedane maailm kaugelt ühiskonna äärealalt.” – Raimo Jõerand

„Troostitu lugu näitab ilmekalt analoogiaid kannibalismi kalduva sarimõrvari ja nõukogude süsteemi vahel.” – Karlo Funk

„Ainult Sulev Keedusele omane halastamatu elu nägemine selle äärmustes.” – Peep Puks

„Uskumatu usaldus filmi tegija ja tegelase vahel.” – Ivo Felt

See on film, millel puuduvad eel- ja järelkäijad. Unikaalne jäädvustus suletud maailmast, millel on oma subkultuur ja mütoloogia. Teos, mis võtab sümboolselt kokku terve ajastu.

Filmi erakordset sünnilugu avab Haapsalus selle autor Sulev Keedus.

Filmi režissööri Sulev Keedusega vestleb Helmut Jänes.