Nõukogude ulmefilm, mille aluseks on vene kirjaniku Aleksei Tolstoi 1927. aastal ilmunud samanimeline, korduvalt ka eesti keeles ilmunud romaan. Eesti keelde tõlkis teose Artur Gross ja see ilmus 1958. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt" koos Aleksei Tolstoi teise romaaniga "Aeliita".

Lugu ambitsioonikast surmakiirte, moodsamalt öeldes laseri leiutajast insener Garinist, kes oma imerelvaga tahab vallutada maailma ning sellesama maailma oma vallutuse abil paremaks paigaks muuta. Idealistlik, sihikindel ning hoolimatu ja ohtlik unistaja, kes kõigest hoolimata on pigem järjekordne sõge diktaator.

Film kogus pärast väljatulekut omajagu karmi kriitikat, sest paljude arvates olid tegijad mitmeplaanilisest romaanist valinud ekraanile toomiseks vaid avantüristliku põnevusliini. Aastad möödusid, film kogus vaatajaid ning paljud karmid kriitikud muutusid samuti leplikumaks. Erinevalt Vennaskonna samanimelisest hittlaulust pole “Insener Garini hüperboloid” täiemõõdulist kultusfilmi staatust küll saavutanud, aga korralikult teostatud ajaviitefilmi sildi võib lõdva randmega sellele külge riputada küll.

Filmile teeb sissejuhatuse ulmekirjanduse, sh ka Nõukogude ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas ehk Ulmeguru.