Karistus

Allakäinud politseinik kuulutab pärast tütre vägistamist sõja tervele korrumpeerunud Kasahstani väikelinnale.

Kasahstani noorema põlvkonna filmitegijate seas on Darhan Tölegenov nimi, mida tasub tähele panna. Tema looming liigub julgelt poliitilise põneviku ja toore žanrikino piirimail, kus korrumpeerunud võimustruktuurid, moraalsed dilemmad ja isiklik kättemaks põimuvad üheks närviliseks tervikuks. Tölegenovi film „Karistus“ on hea näide sellest suunast – karm, emotsionaalselt laetud ja kompromissitu pilk ühiskonnale, kus õiglus ei pruugi kunagi saabuda ametlikke teid pidi, vaid hoopis läbi verest määrdunud käte. Film pälvis juba festivaliringil rahvusvahelist tähelepanu, jõudes näiteks ka Raindance’i filmifestivali programmi.

Filmi keskmes on väikelinna politseinik Aslan, kes saab teada, et tema tütar on langenud kohaliku politseiülema jõhkra kuriteo ohvriks. Kui seadus osutub korrumpeerunuks ja õiglus kättesaamatuks, otsustab moraalselt allakäinud Afganistani sõja veteran võtta olukorra lahendamise enda kätte. Ta käivitab verise sündmusteahela, mis paisub kiiresti meeletult vägivaldseks vastasseisuks korrumpeerunud jõustruktuuridega. Samal ajal peab ta silmitsi seisma ka tütre traumaga ning küsimusega, kas kättemaks suudab midagi parandada või on selleks juba liiga hilja.

„Karistus“ on jõuline ja närviline põnevik, mis ei paku vaatajale lihtsaid vastuseid. Tölegenov kasutab žanrifilmi tööriistu – pingelisi vastasseise, ootamatuid vägivallapurskeid ja pidevat ohu tunnet – kuid selle kõige all pulbitseb lugu sügavast moraalsest segadusest. Film ei küsi ainult, kas isa peaks oma last kaitsma iga hinna eest, vaid ka seda, kui kaugele võib inimene minna, enne kui ta ise muutub samasuguseks koletiseks nagu need, kelle vastu ta võitleb.

„Karistus“ on toores, emotsionaalne ja kompromissitu film, mis meenutab kohati korraga nii kättemaksutrillereid kui ka ühiskonnakriitilist draamat, omades samal ajal oma kultuurile ainulaadset toorest tunnetust.

Raiko Puust