Kinomaagia avastas Kim Ki-duk Pariisis, kus ta õppis maalikunsti. Päeval maalis ja müüs oma töid, õhtud ja ööd veetis aga kinosaalis, kus ahmis sisse filme, mida ta polnud kunagi näinud. Tagasi kodumaal hakkas Kim Ki-duk kirjutama stsenaariumeid teiste režissööride filmidele, kuni jõudis 1995. aastal lõpuks omaenda debüütlavastuseni.

Kuigi "Krokodilli" vastuoluline nimikangelane kannab linateose pealkirjaga sama nime, on siin peakangelaseks Hani jõgi, mille ümber vohava elu kaudu kujutab Ki-duk kapitalistliku õitsengu pahupoolt. Krokodill (Jae-Hyun cho) elab koos väikese poisi ja tema vanaisaga jõeäärse silla all. Kõik kolm teenivad elatist, nagu oskavad: kes müüb turul nätsu, kes parandab mootorrattaid, kes petab lihtusklikke hasartmängudega. Krokodill pole lihtsa iseloomuga mees, kuid tal lasub moraalne kohustus hoida koos oma väikest perekonda, kus üks ei saa hakkama teiseta. Kui järjekordne enesetapja, noor naine, otsustab ennast jõkke uputada, muudab see kõigi kolme elus nii mõndagi.

Nagu peaaegu kõigil Kim Ki-duki filmidel, polnud ka sellel edu kodumaal, kuid režissööri omapärast käekirja märgati näiteks Bhutani filmifestivalil, mille järel jõudis see ka käputäiele Euroopa festivalidele, andes alust sosinatele, et Lõuna-Koreast hakkab varsti tulema midagi suurt...