Türgi enda 'Tähesõjad'

Tänavuse festivali kõige veidram teos, mis õigustab igati oma tiitlit. Olgu see siis taas kategooriast „nii halb, et hea“ või „halvim film, mis eales tehtud“, selge on see, et tänapäeval on see üks kuradima fun vaatamine.

Filmi peaosa kehastab Türgi üks suuremaid staare Fahrettin Cüreklibatir, esinejanimega Cüneyt Arkin, keda HÕFFi publik peaks ja võiks mäletada ka 2020. aasta koroonafestivalil näidatud ajaloolisest seiklusfilmist „Mõõk ja lõvikäpp ehk Lõvimees“. Cüneyt jõudis kuni oma surmani 2022. aastal osaleda ligikaudu 250 filmis ja sarjas ning on teadaolevalt üks armastatumaid näitlejaid sellises suures filmiriigis nagu Türgi.

„Maailmapäästjas“ ehk teisisõnu „Türgi Tähesõdades“ kehastab Cüneyt kosmosereisijat, kelle laev kukub kõrbesse ja kes peab planeedi päästmise nimel silmitsi astuma nii tuhat aastat vana nõia kui ka tema deemonite armeega.

Filmi teeb kurikuulsaks tõik, et suur osa selle kosmose episoodidest pärineb George Lucase „Tähesõdadest“ (1977) ning filmis kostub aegajalt kõrvu väga tuttav John Williamsi teemamuusika samal ajal kinodes linastunud Indiana Jonesi filmidest. Mõistagi keegi Türgis selle eest Hollywoodi tegijatele ei maksnud, sest tootjal puudus selleks vajalik raha ja tegelikult ka tahtmine. Sama valemi järgi vändati Türgis 1980. aastatel kümneid filme, mida kopeeriti nahaalselt toonaste hittfilmide nagu „Rambo“, „Vaimude väljaajaja“, „E.T.“, „Lõuad“, „Star Trek“, „Superman“ jpt pealt ning mis on saanud tuntuks Türgi mockbuster-filmide ehk Turksploitation filmidena. 

Legendi järgi maksis režissöör Çetin Inanç althõlma ühele kino öövalvurile, et too laenaks talle üheks päevaks „Tähesõdade“ filmikoopia, et see kodus ümber kopeerida. Ning niimoodi, nähes väljavenitatud ja moonutatud pildiga kosmosestseene, taustaks kõlamas uljas ja kõigile pähekulunud John Williamsi viisijupp, sündiski hilisem legend, mida teatakse "Türgi Tähesõdade" nime all.

Olgu selle kopeerimisega nagu on, aga filmist on saanud tähelepanuväärne kultusfilm, mis oli pikalt kadunud. Alles 2016. aastal leiti juhuslikult teadaolevalt filmi ainukene 35mm koopia kuskilt kolkakino keldrist ning see restaureeriti. Kuna filmil puudus siiski ametlik näitamislitsents, siis tänaseks on see unikaalne „nähtus“ taas natukene unustusehõlma vajunud. HÕFF parandab selle vea…