Ninasarvik
Oleh Sentsovi teatakse rahvusvaheliselt ehk mitte niivõrd tema filmikarjääri, kuivõrd rahumeelse aktsiooni pärast, millega ta protestis 2014. aastal oma sünnikoha Krimmi okupeerimise vastu, arreteeriti seejärel Vene Föderatsiooni võimude poolt ja saadeti viieks aastaks Siberisse vangilaagrisse. 2018. aasta detsembris, veel vangistuses viibides sai ta Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna. Nüüd on Sentsov sarnaselt tuhandete ukrainlastega ise rindel, et võidelda kodumaa eest.
Sentsovi kolmanda pika mängufilmi “Ninasarvik” idee sündis kümme aastat tagasi. Sündmused Ukrainas panid selle teostamise tõsise löögi alla ja vahepeal jõudis Sentsov lõpetada veel ühe filmi, düstoopilise ulmepõneviku “Numbrid” (2019), mida ta tegi veel osaliselt vanglas viibides.
“Ninasarvik” algab ülevaatega 1980. aastatest, kui teismeline Vova kasvab üles perekonnas, kus isa veedab suurema osa ajast vanglas, vanem vend teenib aega Afganistanis, õde abiellub liiga noorelt ja kunagi ei puudu laualt viin. Vova saab karmi elukarastuse otse kodulinna tänavatelt. Aastaid hiljem, kui Nõukogude Liidust on järele jäänud vaid riismed ning möllab metsik varakapitalism, saab Vovast Ninasarvik, mässumeelne pätt, kes koos kaaslastega inimeste taskuid tühjendab. Varsti panused tõusevad ja kättemaksuihast pimestatud Ninasarvikust saab kardetud gängiliider. Kuid mis on selle kõige hind?
Veneetsia filmi festivali kõrvalvõistlusprogrammis "Horisondid" esilinastunud ja Stockholmi festivalil mitu auhinda noppinud "Ninasarvik" küsib endalt ja vaatajatelt, mis tunne on olla süsteemis üheaegselt nii võitja kui kaotaja. Peategelast kehastav Serhi Filimonov sai muljetavaldava debüütrolli eest Stockholmi festivalil parima meesnäitleja auhinna. 27-aastane Filimonov on olnud elukutseline sõdur ja poksija. Tema nimi on olnud pikemat aega fookuses ka seoses paremäärmusliku liikumisega. Kui Sentsovilt küsiti, miks ta kasutab oma filmis kriminaalse taustaga, näitlemisega mitte kunagi kokku puutunud Filimonovit, vastas ta, et taolise eheda, elust enesest pärit inimtüübi kasutamine annab teosele juurde autentsust, mida professionaalse näitleja puhul on väga raske saavutada. Kõige vähem taotles ta aga kuritegevuse ja oma peakangelase heroiseerimist.
“Ninasarvik” vastandub selgesõnaliselt huligaanidele ja neonatsidele ning peategelast ei heroiseerita selles rollis kuidagi, pigem vastupidi.