Pearl
Suur õudusfilmide fänn Ti West osales HÕFFil viimati 2011. aastal, kui kinopubliku ees rullus lahti koguni kaks tema hirmutavat linateost: "Saatana maja" ja "Kummitav võõrastemaja". Vahepealsed kümme aastat pole režissöör ülemäära produktiivne olnud. Tema found footage-žanris vändatud triller "Sakrament" (2013) ja vestern "Vägivalla orus" (2016) suuremat edu ei saavutanud ning fännidele jäid tühjad pihud. Tekkis õigustatud küsimus, kas andekas autor suudab ennast taas õudusfilmi žanris üles leida. Suutis!
Mullu jaanuaris esilinastus mainekal Sundance'i filmifestivalil Westi kauaoodatud uus film "X", rapper, mille tegevus leiab 1970. aastate lõpus aset pornofilmi võtteplatsil. Pool aastat hiljem demonstreeriti Veneetsia festivalil "X-i" eellugu "Pearl", mis viib vaataja aega pärast Esimest maailmasõda, kui Texase rantšoelu keskel koos halvatud isaga üles kasvav särasilmne neiu otsib elus oma kohta ja on läbilöögi saavutamiseks meelelahutusmaailmas võimeline milleks iganes.
Mõlema linateose peategelast kehastab 2013. aastal Lars von Trieri "Nümfomaaniga" debüteerinud andekas briti näitlejatar Mia Goth ("Suspiria", "Emma"), kes keerukad rollid ideaalselt välja kannab. "Pearl", mille teravamad naljahambad ristisid dementseks Disney filmiks, on ühelt poolt puhtavereline kesköine meelelahutus, mille teeb veelgi erutavamaks selle operaatori Eliot Rocketti Hollywoodi kuldajastule iseloomulikus teravas Technicolor-stiilis pildikeel. Teisalt seisab film siiski tugevalt Mia Gothi ennastületaval sooritusel noore trotsliku naisena, kelles on ühendatud siiras soov teha maailma paremaks ja kinnisidee kõrvaldada oma teelt igaüks, kes võtab talt võimaluse seda teha. Hullumeelse kombinatsiooni tulemuseks on üks viimaste aastate parimaid psühhoõudukaid, mida on ülistanud isegi vanameister Martin Scorsese.
Järgmisel aastal on oodata ka triloogiana planeeritud sarja viimast osa "MaXXXine".