Ajal, kui pea igal aastal üllitatakse üks "Pinocchio" ekraniseering, tasuks ajas pisut tagasi minna - 1990ndatesse, kui õitsele lõi Jaapani küberpungi filmižanr ja otse loomulikult ei jäänud sellest puutumata ka kuulsa puunuku seiklustest kõnelev lastejutustus.

Aastal 1991 esilinastunud ja nüüdseks küberpungi klassikaks saanud linateos on põhimõtteline vastand kõigele, mida siin- ja sealpool Jaapanit on toodetud. Kui lääne vaataja teadmine piirdub selles žanris filmidega, nagu "Blade Runner" või "Matrix", siis Jaapanis on küberpungi mõiste totaalselt erinev, mitmetähenduslikum ja laiahaardelisem. "Pinocchio 964" on punk film selle sõna otseses mõttes. Siin on sõnadel "koledus" ja "maitsetus" kaalu, verel, oksel ja väljaheidetel tähendus ning filmi pildiesteetikal võim panna vaatajad tundma ennast ebamugavalt. See pole kerge film, vaid mingis mõttes katsumus, milleks võiks vaataja ennast ette valmistada.