Peale Annie Grahami (Toni Collette) ema surma hakkavad naise vaikses kodumajas toimuma üleloomulikud asjad, mis seavad ohtu ta lähedased. Iga päevaga tulevad ilmsiks aina uued kõhedusttekitavad peresaladused. Annie mõistab, et sünge vari saadab nende suguvõsa juba ammustest aegadest. Naine püüab teha kõik, et murda needus ja päästa oma pere.

Ilmselt ei leidunud naljalt ühtegi filmisõpra, keda oleks Ari Asteri debüütfilm 2018. aasta suvel külmaks jätnud. "Lõpuks ometi üks õudusfilm, mis ka õudne on", nentis Postimees, "Üllatavalt hea asi, ilmselt parim, mis meie kinodes tänavu keset suve vaadata on", kirjutati Sirbis, "Värskendav tagasipöördumine õudusfilmi juurte juurde", öeldi ERRi kultuuriportaalis. Noor režissöör näib kohe oma esikfilmis mõistvat seda paljudele kättesaamatut miskit, mis teeb ühe õudusfilmi tõeliselt hirmutavaks.

Kõrget taset suutis noor režissöör hoida ka oma järgmise filmiga, vaid aasta pärast "Pärilikku" kinodesse tulnud õõvafilmiga "Jaanipäev", mis uncut-versioonina ka 2020. aastal HÕFFil linastus.

Küsimusele, miks HÕFF näitab juba paljudele nähtud "Pärilikku", on vastus selge. Olgu see sissejuhatuseks kogu selle aasta festivalile ja eelsoojenduseks Ari Asteri kauaoodatud uuele filmile "Kõik Beau hirmud", mis tänavuse festivali kava kaunistab ja publiku ootused proovile paneb.