Kultushitt 1980. aastatest uues/vanas kuues Hannes Villemsoni võrratu eestikeelse dublaažiga.

Õudusfilmidega "Piraaja" (1978) ja "Ulg" (1981) üksjagu kuulsust kogunud Joe Dante oli esimesi lavastajaid, kes hakkas Steven Spielbergi asutatud stuudios Amblin Productions filme väntama. Tema esimene, esmapilgul justkui lastele mõeldud, kuid siiski üksjagu vägivaldne fantaasiaõudukas "Paharetid" ("Gremlins") pani märgi maha ka edasise karjääri mõttes.

Leiutaja Randall Peltzer ostab vanalt hiinlaselt armsa välimusega loomakese Gizmo ja kingib selle oma pojale sünnipäevaks. Loomakese pidamisel on kolm reeglit: talle ei tohi anda vett, tuleb vältida eredat valgust ja toita ei tohi pärast keskööd. Muidugi saab nunnu loomake juhuslikult märjaks ja selle tulemusel tekib veel viis väga vihast ja pahaloomulist Mogwaid, kes ähvardavad uputada kogu väikelinna verisesse terrorisse.

Dokumentaalfilmi "Tartu Video kroonikad" autor Erkki Ergma kommenteerib:

"Kõrvuti tuntud märulitega levisid meile 80ndate teisel poolel ka hirmsad õudusfilmid, nagu "Tulnukas", "Kurjad surnud" ja teised. Samuti ka komöödiad. Kes poleks siis teadnud "Politseiakadeemiat" või "Palja relva" filme. Mis asjad ja kellele mõeldud olid aga õuduskomöödiad? Rahvale meeldis õudus ja meeldisid komöödiad. Selline segu õudusest ja komöödiast oli aga sageli hallil ja tollel ajal ka filmikompaniide poolt reguleerimata vanusepiiranguga alal – sel olid kas tulised pooldajad või vastased.

Nii võis juhtuda, et näiteks päris hirmus, aga väikest huumorit sisaldav õudusfilm sattus reklaami kaudu ka laste vaatevälja. Üks ehe näide oli "Paharetid", 1984. aasta Ameerika komöödia ja õudusfilm, mille režissöör on Joe Dante. Treilerite tõttu pani see paljud inimesed uskuma, et tegemist on peresõbraliku filmiga. Kui nad aga oma lapsed seda vaatama viisid, avastasid nad eest midagi muud. "Paharettide" esimestes treilerites oli Gizmo armas väike olend, kes vanemate arvates võinuks nende lastele meeldida. Paraku ei näidanud need ega isegi maininud õudseid olendeid, kes väljuvad Gizmost, kui tema peale on voolanud vesi. Samuti ei maininud need halastamatult tapvat vanaprouat või mikrolaineahjus plahvatavat Gremlinit, kelle sisikond pritsib kõikjale. Spielberg, kes oli teinud juba mitu seda tüüpi filmi ja plaanis teha veel, tuli välja PG-13 reitingu ettepanekuga. See oleks suurepäraselt sobinud ka "Paharettidele", aga paraku oli siis juba hilja: film oli kinodes ja kahju tehtud. Terve põlvkond sai eluks ajaks trauma. Lõpuks, hoolimata paljudest nördinud vanematest, oli "Paharetid" ikkagi ülemaailmne hitt (film teenis kassades üle 200 miljoni dollari), mida nüüd peetakse klassikaks.

Kurikuulus "Paharetid" tõlgiti vahemikus 1989–1991 Tartu Videos ka eesti keelde. Tõlkijaks oli meie tuntud staartõlk Hannes Villemson, kes tõi paljud Hollywoodi filmid meie ette oma vaimuka sõnavaraga."

Seansi juhatab sisse dublaaži autor Hannes Villemson.