Kiirelt kultusfilmi staatusesse tõusnud melodraama pankur Johnnyst (Tommy Wiseau), kelle kihlatu hakkab tagaselja tiiba ripsutama tema parima sõbra Markiga (Greg Sestero).

"Näpukaid leiab igast kunstiteosest, aga "The Room" paneb täppi kõige olulisemaga. Vaatajal ei hakka kordagi igav, sest sündmustik areneb tuulekiirusel. Tegelaskujud on dünaamilised ja pidevas muutumises (isegi sedavõrd, et ühe tegelaskuju puhul muutub teda kehastav näitleja). Karakteritel on selgelt välja joonistatud motivatsioonid, mis küll ei haaku eelnenud ja järgneva sündmustikuga, aga just see teebki jälgimise haaravaks. Kui peate end hinges romantikuks, siis filmist "The Room" leiate intiimstseeni, mis kukkus välja nii hea, et seda näidatakse koguni kaks korda. Rääkimata ühest filmiajaloo laetuimast spordistseenist korvpalliga. Palju positiivset leiab ka tehnilise poole pealt. Näiteks operaatoritöö - näitlejad on valgustatud ja selgelt näha. Filmis on muusika. Vähemalt ühes stseenis on eriefekt. Eelnevat arvestades pean võrdlust Õ-fraktsiooni teostega ebatäpseks ning möönan, et meil filmitegijatena on mängufilmist "The Room" õppida väga palju." kommenteeris filmi märtsikuisel HÕFFi filmiklubi üritusel Õ-fraktsiooni tiimi liige Kaaren Kaer.