Nõukogude Liidus seksi ei olnud, vähemalt ametlikult mitte – mis „Seksmissioonist” me räägime!

Nii vallutas 1984. aastal valminud sellenimeline Poola film nõukogude ekraanid teise pealkirja – „Uued amatsoonid” – all, 25 minutit lühemana ja justkui sellest veel vähe oleks – alla 16-aastastele keelatuna.

„Seks lõigati välja – jäi ainult missioon,” naljatas filmi režissöör Juliusz Machulski aastaid hiljem.

Nüüd näitab Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival selle populaarse ulmekomöödia restaureeritud varianti ja kõik saavad ise otsustada, kui palju on seal seksi, kas tegu on jätkuvasti totalitarismi ajakohase allegooriaga või tänasesse päeva sobimatu seksismiga – just viimast seisukohta pooldavad hääled muutuvad Poolas üha valjemaks.

Max ja Albert lasevad ennast teaduse nimel kolmeks aastaks hiberneerida. Paraku väljub eksperiment kontrolli alt ja nad äratatakse alles poole sajandi pärast – 2044. aastal –, kui maailm on tundmatuseni muutunud. Mehed on kadunud ja kogu rahvastik koosneb ainult naistest.

„Etteaimamatu ja hoogne tegevustik, teravmeelsed süžeepöörded ja üllatav väljamõeldis, peen iroonia ja lõbusad naljad – see kõik on filmile iseloomulik,” reklaamis 1987. aasta alguses ajakiri Ekraan.

Pole ime, et vaatajaid kogunes murdu. „Tahtis seinad laiali lükata,” nagu tunnistas toonane Põlva rajooni kinovõrgu direktor ajalehes Koit.

Terve Nõukogude Liidu peale kokku vaatas „Uusi amatsoone” 49 miljonit inimest, mis teeb sellest ühe kõigi aegade populaarsema välismaa komöödia – eespool ka sellistest Prantsuse ja Itaalia menukitest nagu „Fantoom”, „Bluff” ja „Sandarm võtab naise”. Poolas on „Seksmissioon” oma 12 miljoni vaatajaga siiani kõige populaarsem kodumaine naljafilm – tõelise kultusfilmi staatuses, millest pärit lendlauseid kasutatakse igapäevaselt.

„Ma vaatan seda alati natuke, kui mul kehv tuju on,” olevat Krzysztof Kieślowski ükskord Jerzy Stuhrile tunnistanud. Stuhr, kes filmis Maxi mängib, häbenes maailmakuulsa režissööri ees oma rolli, arvates, et too peab seda liiga kergekaaluliseks – pärast seda veerenud kivi ta südamelt.

Filmi autor Juliusz Machulski tähistas mullu oma 70. sünnipäeva. „Seksmissioon” pole tema ainus töö, mis Poola komöödiaklassikasse kuulub – seal on ka „Va banque” ja „Va banque II ehk Vastulöök”.

Teise retroprogrammi kuuluva linateosena jõuab Haapsalus ekraanile Tšehhi režissööri Karel Zemani teaduslik-fantastiline seiklusfilm „Reis eelajaloolisse aega”, mida 1956. aastal näitasid pealkirja „Ebatavaline teekond” all ka Eesti kinod.

Nüüdseks restaureeritud filmis, mida 2016. aastal, kui Zeman pälvis HÕFFil elutööauhinna, polnud võimalik linastada, sõidavad neli tänapäeva last mööda aja jõge ja leiavad end esiajast.

Kuidas autor seda kõike oma väikeses stuudios tegi, ajal, kui arvuteid ei olnud – ühendas mängu- ja animafilmi, elusat elutuga, näitlejaid nukkudega, kasutas erinevaid optilisi illusioone, moonutas perspektiivi, et petta vaataja nägemismeelt –, on päris raske ette kujutada.

Teost läbib selge populaarteaduslik suundumus ja see lähendab seda meie oma filmileiduri Heino Parsi loomingule, eelkõige „Operaator Kõpsu” sarjale.

Film võitis Veneetsia festivalil lastefilmide grand prix’ ja seda peetakse praegugi maailma lastefilmide kullafondi kuuluvaks.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival leiab aset 30. aprillist 2. maini.

Passid on juba müügil.

Vaata lähemalt SIIT.